Apple avaldas hiljuti, et nende App Store’s on saadaval 2 miljonit rakendust ja ligi 130 miljardit allalaadimist. Eelmisel aastal olid need numbrid vastavalt 1.5 miljonit ja 100 miljonit. Statistika kohaselt 80-90% rakendustest kustutatakse pärast esmakordset kasutamist. Kuidas saavad hakkama selle taustal aga Eesti firmade poolt loodud rakendused?

Foto: Tõnu Runnel

Eesti parimaks mobiilirakenduseks valiti Pipedrive. 2010. aastal ühendati jõud andekate arendajatega, et luua Pipedrive lihtne samas võimas müügitöö juhtimise tööriist. Täna kasutab tarkvara rohkem kui 30 000 klienti üle maailma.

Eesti parima mobiilirakenduse konkursile laekus 54 erinevat mobiilirakendust, nende seas on juba nii hea tükk aega tegutsevaid kui üsna uusi finantsteenuste, suhtlemise, spordi ning jagamismajanduse äppe.

Žürii esimehe Asko Seeba sõnul jäävad selleaastase konkursi puhul silma just mitmed finantsteenused. «Üles on seatud mobiilirakendusi, mis teevad võimalikuks juba olemasoleva teenuse kasutamise äpi kaudu, aga on ka selliseid, kus äpp ongi ise eraldiseisev teenus,» märkis Seeba.

Võitjad kuulutatakse välja 8. juunil toimuval konkursi finaalüritusel.

Foto: Pixapay.com

Rakendustest tulvil nutifon on saanud kui uueks kehaosaks, aju ja meelte pikenduseks. Aga milline rakendus on midagi väärt ja kuhu on äppide arendamisega võimalik välja jõuda?

Praegu käib konkurss „Eesti parim mobiilirakendus 2016”, kus otsitakse parimat kodumaist nutirakendust. Seetõttu kogusime vestlusringi äppidest rääkima eri elualade esindajad, Eesti inimesed, kelle jaoks rakendused mängivad igapäevaelus väga erinevaid rolle.

Eesti Päevaleht

Riik otsib konkursiga häid mobiilirakendusi

12.04.2016 käivitunud parima mobiilirakenduste konkursile on oodatud ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute loodud era-, avaliku ja kolmanda sektori mobiilirakendused. Osalema oodatakse avalikke ja reaalselt kasutatavaid rakendusi.
Parima mobiilirakenduse konkursil osalemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 2. mail 2016.

Skoorin.com on pühendatud niisugusele populaarsust koguvale spordialale nagu disc-golf ehk kettagolf. Lihtsustatult öeldes on skoorin.com mõeldud neile, kes disc-golfiga aktiivselt tegelevad ja tahavad oma punkte mugavalt üles märkida. See on parim võimalus jälgida, kuidas sa aja edenedes osavamaks muutud. See ongi sõna otseses mõttes koht, kust mängijad saavad vaadata, kuidas nad skoorivad.

Loe ajalehe Sakala intervjuud Viljandist pärit Skoorin.com looja Marko Saviauguga.

foto: Sakala

Iga e-teenuse looja peaks mõtlema, kuidas tema loodud lahendus numbrites mõõdetavat kasu toob, kirjutab “Äripäevas” konkursi „Eesti parim e-teenus“ žürii esinaine Aet Rahe.

Reedehommikuses Terevisioonis kommenteeris konkursi žürii esinaine Aet Rahe konkursi kulgu ja võitjaid.
Oma lahedat teenust tutvustas ka publiku lemmikteenuse SportID esindaja Rein Torm.

4 juunil valis ekspertidest koosnev žürii Eesti 2015. aasta parimaks e-teenuseks e-residentidele digitaalse ID taotlemise keskkonna, mis juba teenuse käivitamise avanädalal tõstis Eesti e-residentsust taotlevate inimeste hulka mitukümmend korda. Avaliku sektori e-teenuste kategoorias võitsid Maanteeameti e-teenused, mis võimaldavad sõiduki tausta kontrollida, juhilubasid vahetada ning sõiduki omanikku elektrooniliselt vahetada. Erasektori e-teenuste kategoorias võitis Barking, mis aitab parkimiskohtade omanikel tuua vabad parkimiskohad turule. Kodanikuühiskonna e-teenustest võitis Eesti Filmi Andmebaas, mis koondab informatsiooni kõikide Eesti filmide kohta.

Tõnu Runnel: milline on hea disain?

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) korraldatava konkursi «Eesti parim e-teenus 2015»žürii liige, disainiettevõtja Tõnu Runnel arutleb videos selle üle, milline on hea disain ning milline on hea e-teenus.

4. juunil selgub konkursi “Eesti parim e-teenus 2015” võitja, mis valitakse konkursile laekunud 67 e-teenuse seast. Videos jagab žürii liige ja MKMi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe nõuandeid, kuidas e-teenust paremini läbi mõelda ja mida võiks konkursil osalemiseks arvesse võtta

Eesti ettevõtted, organisatsioonid ja eraisikud esitasid parima e-teenuse konkursile 67 e-teenust, mis aitavad lihtsustada igapäevast elu, tegeleda paremini äriga ning suhelda ametiasutustega. Esitatud kandidaatidega saab tutvuda https://konkurss.eesti.ee/nominendid/.

Avaliku sektori teenuseid konkureerib 22, erasektori teenuseid 39 ning 6 kodanikuühiskonna teenust.

Internetis käime ikka, vaatamata sellele, et seal on kurjategijad. See on nagu tänav, kuhu siiski peame vahel astuma, sest teisiti enam hästi ei saa.

Konkursi “Eesti parim e-teenus 2015” žürii liige kirjutab interneti vaenulikust poolest ja selle ohtudest ning kordab üle reeglid, mis aitavad internetikeskkonnas ellu jääda.

Foto: Delfi

Riik otsib konkursiga häid e-teenuseid

Tänasest käivitunud parima e-teenuse konkursile on oodatud ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute loodud era-, avaliku ja kolmanda sektori e-teenused. Osalema oodatakse avalikke ja reaalselt kasutatavaid teenuseid, mis tarvitavad elektroonilisi kanaleid. Arvesse ei lähe kitsalt mobiilsetele platvormidele loodud teenused. Žürii hindab iga kandideeriva e-teenuse olulisust, kvaliteeti, mugavust, rahvusvahelist potentsiaali, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning ka sisulist ja tehnilist uuenduslikkust. Parima e-teenuse konkursil osalemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt esmaspäeval, 11. mail 2015.

Reedel, 24. aprilli hommikul kell 9-10 on võimalik jälgida Postimehe otseülekannet konkursi “Eesti parim e-teenus 2015” Viru Keskuse Rahva Raamatus toimuvast avaürituse debatist “Kaduv teller ehk kas e-teenused on alati head?”

Raadio Kuku saatejuhid koos konkursi “Eesti parim e-teenus 2015” žürii liikme Tõnu Runneli ja meediaekspert Daniel Vaarikuga arutlevad teemadel, kas e-teenus a priori on hea nähtus, kas me peaks ootama ja eeldama, et see ongi areng, millega kõik inimesed riigis tulevad kaasa ja kas oht, et arvutid ja masinad võtavad inimeste töökohad tulevikus ära, on reaalne või on ludiitide poolt üles puhutud.